Kohalike omavalitsuste jaoks on töötajate leidmine muutunud järjest keerulisemaks. Kandidaate napib, palgasurve on suur ning avaliku sektori kuvand ei konkureeri alati erasektoriga, kus värbamist toetavad tugev turundus, selge väärtuspakkumine ja professionaalsed karjäärilehed.
Sellele väljakutsele vastamiseks alustasid 24. novembril 12 omavalitsuse personali- ja kommunikatsioonispetsialisti linnade ja valdade liidu eestvedamisel ühise karjäärilehtede loomise nügimisprojektiga. Eesmärk on teha omavalitsused tööandjana nähtavamaks ja arusaadavamaks mitte ainult konkursi väljakuulutamise hetkel, vaid järjepidevalt.
Tänapäeval ei kandideerita tööle enam pimesi. Enne kandideerimist vaadatakse üle koduleht, guugeldatakse tausta, otsitakse märksõnu ja jälgitakse tööandja sotsiaalmeediakanaleid. Kui omavalitsuse veebis puudub selge, inimlik ja kandidaadi vaatest kirjutatud koht, mis vastaks põhilistele küsimustele – mida töö pakub, milline on töökultuur, kuidas kandideerida ja kellega ühendust võtta –, võib otsus jääda sündimata juba enne, kui konkurss üldse algab.
Karjäärileht kui esimene kohtumine tööandjaga
Erasektoris on karjäärileht ammu igapäevane tööriist. Tööandja selgitab lühidalt ja veenvalt, miks just tema juures tasub töötada. Omavalitsustes on see alles kujunemas. Sageli piirdutakse töökuulutuse avaldamisega või on info killustunud eri rubriikidesse ja dokumentidesse.
Nügimisprojekti mõte on aidata omavalitsustel teha see samm süsteemselt. Luua terviklik karjäärileht, mis toetub tööandja brändile ja kannab ühtset sõnumit. Fookuses on organisatsiooni väärtuste ja väärtuspakkumise sõnastamine – see „miks tasub just siin töötada“ –, inimeste ja töö mõtte esiletoomine ning kandideerimise võimalikult lihtsaks tegemine.
Hästi tehtud karjäärileht loob esmase emotsiooni ja kuvandi, aitab kandidaadil kiiresti hinnata sobivust ning vähendab värbamisprotsessis korduvate küsimuste hulka. Samuti annab see ühtse koha, kuhu suunata huvi, mis tekib sotsiaalmeedias, soovituste kaudu või sihtotsingu tulemusel. Teisisõnu karjäärileht ei ole kuulutuste riiul, vaid värbamise tugisüsteem.
Ausad mured ja selge siht
Projekt sai alguse inspiratsiooni- ja koolituspäevaga Eesti Linnade ja Valdade Liidu eestvedamisel. Karjäärilehe rolli värbamises ja tööandja brändi kujundamises avasid Brandem Baltic OÜ koolitajad Minna-Maria Lõbus ja Carina Kärt Mättikas.
Aruteludes kõlasid omavalitsuste korduvad mured: kandidaatide vähesus, avaliku sektori mainebarjäärid, ametikohtade spetsiifika, „Tallinn tõmbab palgaga“ efekt ning värbamiskommunikatsiooni killustatus. Samas jäi kõlama ka teine pool, et omavalitsuse töö on sageli sisuline ja mõjuga, kuid see lugu ei jõua kandidaadini piisavalt arusaadavalt.
Koolitusel rõhutati, et tööandja bränd ei ole loosung seinal, vaid organisatsiooni identiteet, mis peab peegeldama päris töötajakogemust. Tööandja turundus tähendab selle loo järjepidevat rääkimist nii, et sõnum, visuaal ja kandideerimisteekond moodustaksid ühtse terviku.
Ilus leht, õhuke sisu
Kuigi karjäärilehe tegemine võib tunduda eelkõige tehnilise projektina, on kõige suurem töö sisus. Koolitusel juhiti tähelepanu korduvatele vigadele: keskendutakse kujundusele, kuid sõnum jääb ähmaseks; puuduvad selged „kandideeri“ ja „võta ühendust“ nupud; infot on kas liiga palju või on see kirja pandud kandidaadi vaatest kaugel; lehel pole töötajate lugusid ja fotosid; karjäärileht on kodulehelt keerukalt leitav.
Eriti oluline on mõelda ka passiivsetele kandidaatidele. Inimestele, kes ei otsi aktiivselt tööd, kuid võivad hea pakkumise ja usutava loo korral liikumist kaaluda. Nendeni jõudmiseks on vaja sihitud kommunikatsiooni, kombineeritud värbamiskanaleid ning talendisuhete teadlikku kasvatamist. Karjäärileht on selles mõttes maandumisrada, kuhu kogu huvi lõpuks kokku jookseb.
Jõgeva valla kogemus: üksi pusides hoog raugeb, koos tekib rütm
Jõgeva valla avalike suhete spetsialisti Marge Tasuri sõnul oli nende omavalitsuse peamine väljakutse tööandjana jõuda ja jääda silma sobivatele kandidaatidele. Lisaks kujundada arusaama vallavalitsusest kui avatud tööandjast, kelle juures on meeldiv töötada.
Just ühisprojekt oli nende jaoks põhjendatud valik. „Toetav õlg ja innustav sõna on suur tugi. Kui enda mõte kiilub kinni ja motivatsioon langeb, siis tõmbavad kolleegid jälle ree peale,“ kirjeldas Tasur. Tema sõnul on boonuseks ka see, et projekt annab karjäärilehele mõtestatud sisu ning lõpuks jääb kätte tööriistakohver, millega on omal käel edasi pusimine oluliselt kergem.
Kõige rohkem muutus nügimisprojektis Tasuri sõnul arusaam sellest, kui põhjalikult kandideerijad enne otsustamist tausta uurivad. „Võib küll mõelda, et meil on üldine koduleht, aga tegelikult otsitakse seda, kes me oleme ja mida pakume,“ ütles Tasur. See tähelepanek haakub projekti põhieesmärgiga: kui kandidaadi teekond algab Google’ st ja kodulehest, peab seal olema inimesele arusaadav sisu, mitte hulk dokumente.
Väärtuste ja väärtuspakkumise sõnastamisega on Jõgeva Vallavalitsus Tasuri hinnangul alles teel. „Pigem oleme selles faasis, et need teemad on vaja läbi mõelda ja kirja panna.“
Karjäärilehel mängivad rolli inimesed ja nende lood. „Ühte kesksemat rolli, sest vahetu kogemus räägib asutuse kohta kõige enam,“ ütles Tasur. „Tegelikult on meil kõik olemas, tarvis on sellele kena ja arusaadav pakend anda.“ Ehk sageli pole vaja leiutada uusi hüvesid, vaja on teha nähtavaks see, mis juba on, ja rääkida sellest inimkeeles.
Personalitöö ja kommunikatsiooni koostöö on Jõgeva vallas olnud tema sõnul alati hea, kuid karjäärilehe nügimise projekt on aidanud leida veel selgema ühise fookuse. „Nüüd oleme leidnud ühisosa, millel mõlemal valdkonnal on kandev roll.“
Kas karjäärileht parandab omavalitsuse nähtavust ja atraktiivsust tööandjana? Tasur usub, et jah ning eelkõige seetõttu, et inimesel on lihtsam otsustada, kui info on koos. „Kui kogu info on ühes kohas, siis muutub inimesele kandideerimise valiku tegemine lihtsamaks. Asutuse avatus, väärtused ning pakutavad võimalused lisavad atraktiivsust,“ ütles ta ja lisas inimliku detaili, mis karjäärilehe puhul tihti ununeb: „Samas on tore ka oma tulevastele töökaaslastele kasvõi pildi pealt silma vaadata.“
Kandidaatide sobivuse osas seob Jõgeva vald ootuse otseselt oma väärtuste selgusega. „Kui meie enda väärtused on paigas, siis loodame leida kandidaate, keda need kõnetavad,“ sõnas Tasur. Karjäärileht ei pea tooma lihtsalt rohkem kandidaate, vaid aitama kohale jõuda just neil, kes sobivad.
Tasuri soovitus omavalitsusele, kes alles kaalub karjäärilehe loomist või sellises projektis osalemist, on: „Karjäärileht võiks olla ühe omavalitsuse lahutamatu osa. Kui leida projektist mõttekaaslasi, siis tasub kohe tegutseda.“
Tartu Vallavalitsuse kogemus: karjäärileht kui strateegiline tööriist
Ka Tartu Vallavalitsus näeb karjäärilehel senisest olulisemat rolli. Vallavalitsuse kommunikatsioonispetsialisti Kerli Koor sõnas, et nende peamine väljakutse on pädevate ametnike ja spetsialistide leidmine. „Hea kandidaat ei tule juhuslikult. Ta teeb valiku väga teadlikult,“ märkis Koor.
Ühise nügimisprojektiga liitumise kasuks rääkis tema sõnul võimalus õppida koos teiste omavalitsustega ning kasutada ekspertide teadmisi. Projekti käigus muutus selgemaks arusaam, et karjäärileht ei ole vaid vabade töökohtade loetelu, vaid strateegiline tööandja brändi kujundamise tööriist, mis mõjutab kandidaadi otsust juba enne kandideerimist.
Tartu vald on alles alustamas oma väärtuste ja väärtuspakkumise teadlikku sõnastamist. „Hakkame alles läbi mõtlema, mis on meie kui tööandja tugevused,“ ütles Koor. Oluliseks peavad nad ka inimeste lugusid, mis aitavad luua usaldust ja tuua organisatsioon lähemale. „Meie töötajate kogemus võib anda kindlustunde neile, kes muidu avaliku sektori töökohta ei kaaluks.“
Praktilise õppetunnina tõi Koor välja vajaduse rääkida ausalt ka väiksematest omavalitsuse hüvedest. „Ka need, mis tunduvad esmapilgul tühised, võivad kandidaadi jaoks olla otsustavad.“ Tema hinnangul eeldab personalitöö teadlikku ja järjepidevat kommunikatsiooni ning just siin on karjäärileht loomulik kokkupuutepunkt.
Tartu Vallavalitsuses oodatakse, et läbimõeldud karjäärileht parandab nii nähtavust kui ka kandidaatide sobivust. „Selgem väärtuspakkumine aitab jõuda inimesteni, kelle ootused ja motivatsioon on juba alguses kooskõlas sellega, mida vald pakkuda suudab,“ sõnas Koor. Omavalitsustele, kes alles kaaluvad karjäärilehe loomist, soovitab ta ühist tegutsemist: „Ühine projekt aitab vältida tüüpvigu ja annab julguse alustada.“
Osalejad ja järgmine samm
Karjäärilehe nügimisprojektis löövad kaasa Jõgeva vald, Märjamaa vald ja Tartu vald, samuti Rae vald ja Lääne-Nigula vald. Lisaks osalevad Viljandi vald, Hiiumaa vald ja Kehtna vald ning Rapla vald ja Kohila vald. Linnalist mõõdet annab projektile Pärnu linn ning ringi lõpetab Saku vald – kokku 12 omavalitsust, kus personalitöö ja kommunikatsioon käivad üha enam käsikäes.
Järgmine sarnane kohtumine on kavas jaanuaris Viljandimaal.